Kuna tahame olla lugemisajakiri, siis tundub, et pooleaastane intervall numbrite vahel on igati paras – selle ajaga jõuab mõtteid setitada ja materjale ette valmistada, sest keegi VINE tegijatest ei tee ajakirja põhitööna. Ka juhtub maailma ja Eesti veini­elus selle aja jooksul just parajal määral kajastamistväärivat.

Viimase kuue kuuga on toimunud mõndagi: ahjusooja uudisena on kõik sommeljeede siinkandi raskekaalusarjade meistrivööd enda kätte krabanud Kristjan Peäske, kellele viimati polnud vastast Baltikumi parima sommeljee valimistel.

Oktoobri lõpus selgus ka Eesti 2011. aasta parim veinikirjutaja ehk Kalev Kesküla nimelise preemia laureaat – selleks on täiesti õigustatult Arne Pajula, kes ka seekordses VINE numbris seda usinalt tõestab.

Võime uhkusega kinnitada, et VINE kirjutajate ring on laiem kui eales varem ja ehk on selle põhjuseks ka Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni välja kuulutatud parima veinikirjutise võistlus. 

Peateema valimisel andsime endile aru, et pärast Itaalia ja Hispaania tähtsate veinipiirkondade kajastamist varasemates numbrites ei saa me lõputult ignoreerida Prantsusmaad. Rhône’i oru kasuks kallutas valiku (kurb) fakt, et kahe kuulsaima piirkonna, Bordeaux ja Burgundia veinid jäävad oma hinnatasemelt paljudele veinisõpradele kättesaamatuks. Aga nauding ei peitu sõnades, vaid veinis endas. 

Ja kes see ikka kaua kuiva kurguga lugeda jaksab.

Lisaks Rhône’i orule kirjutame erinevate vaatenurkade alt Champagne’st, Beaujolais’st, aga ka Sommeljeede Assotsiatsiooni reisist Bordeaux’sse. Kange alkoholi koha pealt räägime Prantsuse vähem tuntud brändidest.

Veinimari Riesling saab üksipulgi ära lahatud, alates vaid sellele marjale iseomastest maitsetest kuni peamiste Saksa ja Austria veinipiirkondade tutvustusteni. Austriast on pärit ka seekordne moodsa arhitektuuri pärl Loisium.

Läänemere-äärset viinamarjateemat jätkab Karl-Kristjan Nigeseni lugu Gotlandi veinitootjast nimega Vinhuset Halls Huk.

Peakokk Anti Lepiku tehtud VINE aastalõpuroogade juurde valivad veine nelja tipprestorani sommeljeed – ja heameel on ära märkida, et kaks neist on Baltikumi parimad.